Astrid Lindgren: RONJA, RÖÖVLI TÜTAR

Tõlkinud rootsi keelest Eugenija STRAVINSKIENĖ.

Metsaga kaetud künkal, välgust lõhestatud lossis elab Ronja – tüdruk, kes sündis röövlipealiku Mattise perre. Tema päevad mööduvad röövlitega mängides ja vanemate hellituste keskel, samal ajal kui väljaspool lossimüüre ootab teda kohtumine võlumetsaga, kus elavad päkapikud, harpiad ja teised erakordsed olendid. Mattis jälgib, kuidas tütar kasvab, lootes, et Ronja võtab temalt üle röövlibande juhtimise. Nende igapäevaelu, mis on täis röövimisi, koosviibimisi ja laule, katkestab justkui järjekordne välgunoolena saabuv uudis: teisel pool lossi on end koos oma bandega sisse seadnud Mattise surmavaenlane Borka. Ka Borka poeg Birk elab röövlite keskel. Kui Ronja teda esimest korda näeb, tunneb ta, et just sellist väikest inimest, kes on nii väga tema enda moodi, on ta alati igatsenud ja oodanud. Alguses võistlevad lapsed nagu nende isadki ja jäävad kangekaelselt endale kindlaks, kuid seiklusi ja katsumusi jagades saavad nad tasapisi sõpradeks. Nende salajasest sõprusest saab katsumus mitte ainult lastele, vaid ka röövlibandedele, ning lõpuks viib see selleni, et lapsed põgenevad kodust metsa.

„Ronja, röövli tütar“ on tuntud Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni (1907–2002) üks kuulsamaid teoseid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 95 keelde. Astrid Lindgren pälvis mitukümmend auhinda, nende hulgas Hans Christian Anderseni medali, mis on lastekirjanikele ja -illustraatoritele antav kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Ta lõi kogu maailmas tuntud legendaarseid tegelaskujusid, näiteks Pipi Pikksuka, Karlssoni ja Bullerby Emil.

„Ronja sündis sellest, et linnas elades igatsesin väga väljade ja sügavate metsade järele. Kõik algas sellest, et hakkasin kujutlema mäge ja selle otsas röövlilossi, mis äkitselt pooleks lõhenes. „Millised inimesed seal elavad?“ mõtlesin. Ahaa, ühes röövli­peres on tütar ja teises poeg. Nagu Romeo ja Julia. Alguses nad tülitsevad ja narrivad teineteist, kuid tasapisi saavad sõpradeks…“ ütles autor kord.

„Ronja on tüdruk, kes julgeb valida oma tee. Kuigi ta sarnaneb väga oma isaga, ei saa ta leppida isa maailmavaatega ega jääda tema lossi; ta peab ise kogema, mida tähendab sõprus, armastamine ja kaotus. Kodust vabadusse põgenenud lapsed ei kasva metsas üksnes suureks, vaid näitavad täiskasvanutele ka seda, et ainus tee tugevuseni on õppida koos elama ja ühinema. Arvan, et Astrid Lindgreni teosesse kirjutatud õppetunnid on praegu äärmiselt aktuaalsed ja olulised. Meie „Ronja, röövli tütre“ lavastus on muusikaline, vaimukas ja samal ajal sügavaks kasvamise lugu,“ ütleb lavastuse lavastaja ja dramatiseerija Eglė Švedkauskaitė.

Lavastuses kõlab laul, mida esitab Ąžuoliukase Muusikakooli 4. klassi poistekoor (kunstiline juht Vytautas Miškinis, koormeister Daiva Leipuvienė).

*** Alla 4-aastased lapsed piletit ei vaja, kuid auditooriumis neile istekohta ei ole; nad istuvad saatva täiskasvanu süles. (Palume esitada ürituse toimumiskohas lapse vanust tõendav dokument.) ***

Astrid Lindgreni õigused