Astrid Lindgren: Ronja, röövlitütar

Rootsi keelest tõlkinud Eugenija STRAVINSKIENĖ. Metsaga kaetud mäel, välgust pooleks löödud lossis elab Ronja, röövlijõugu pealiku Mattise perre sündinud tüdruk. Tema päevad mööduvad röövlitega mängides ja vanemate hellituste keskel, samal ajal kui lossi müüride taga ootab teda tutvus maagilise metsaga, kus elavad päkapikud, metsavaimud ja muud erakordsed olendid. Mattis jälgib, kuidas tütar kasvab, ja loodab, et Ronja võtab temalt üle röövlijõugu juhtimise. Nende argipäeva, mis on täis röövimisi, koosviibimisi ja laule, lõikab läbi nagu uus välgusähvatus teade, et Mattise surmavaenlane Borka on asunud elama lossi teisele poolele koos omaenda jõuguga. Ka Borka poeg Birk elab röövlite keskel. Kui Ronja teda esimest korda näeb, tunneb ta, et just sellist inimest on ta alati igatsenud ja oodanud: väikest inimest nagu ta ise. Ehkki algul võistlevad lapsed nagu nende isadki ja ajavad kangekaelselt oma jonni, saavad nad ühiseid seiklusi ja katsumusi jagades tasapisi sõpradeks. Nende salajane sõprus saab proovikiviks nii lastele kui ka röövlijõukudele ning viib lõpuks selleni, et lapsed põgenevad kodust metsa.

„Ronja, röövlitütar” on hinnatud Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni (1907–2002) üks tuntumaid teoseid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 95 keelde. Astrid Lindgren sai kümneid auhindu, sealhulgas Hans Christian Anderseni medali, mis on lastekirjanike ja -illustraatorite kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Ta lõi sellised legendaarsed ja maailmakuulsad tegelased nagu Pipi Pikksukk, Karlsson ja Väikevend.

„Ronja sündis sellest, et ma linnas elades igatsesin ise kohutavalt avarate väljade ja sügavate metsade järele. Kõik algas sellest, kui hakkasin kujutlema üht mäge ja selle mäe otsas röövlilossi, mis järsku kaheks lõhenes. „Missugused inimesed seal elavad?” mõtlesin. Ahhaa, ühes röövliperes on tütar ja teises poeg. Nagu Romeo ja Julia. Algul nad tülitsevad ja narrivad teineteist, aga tasapisi saavad sõpradeks...,” ütles autor kord.

„Ronja on tüdruk, kes julgeb valida oma tee. Ja kuigi ta sarnaneb väga oma isaga, ei saa ta leppida isa maailmavaatega ega jääda tema lossi; ta peab ise kogema, mida tähendab sõprus, armastamine ja kaotus. Kodust vabadusse põgenenud lapsed kasvavad metsas suureks ning näitavad täiskasvanutele, et ainus tee tugevuseni on õppida koos elama ja ühinema. Usun, et Astrid Lindgreni teosesse kirjutatud õppetunnid on praegu tohutult ajakohased ja olulised. Meie lavastus „Ronja, röövlitütar” on muusikaline, vaimukas ja samal ajal sügavaks kujunemislooks,” ütleb lavastaja ja dramatiseeringu autor Eglė Švedkauskaitė.

Lavastuses kõlab laul, mida esitab Ąžuoliukase muusikakooli 4. klassi poistekoor (kunstiline juht Vytautas Miškinis, koormeister Daiva Leipuvienė).

*** Alla 4-aastased lapsed piletit ei vaja, kuid neile ei ole saalis istekohta; nad istuvad saatva täiskasvanu süles. (Palume esitada toimumiskohas vanust tõendav dokument.) ***

Astrid Lindgreni õigused