Marius Ivaškevičius: Väljasaatmine

◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim lavastaja – Oskaras Koršunovas
◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim kõrvalosatäitja – Marius Repšys
◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim naiskõrvalosatäitja – Elzė Gudavičiūtė
◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim lavakujundaja – Gintaras Makarevičius
◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim noor kunstnik – Ainis Storpirštis
◊ 2011. aasta Kuldne Lavaline Rist. Parim rahvusdraama lavastus – „Išvarymas”

Oskaras Koršunovas: „Išvarymas” puudutab väga aktuaalset teemat – väljarännet. Tõenäoliselt ei suuda me selle ulatust isegi statistiliselt hoomata: võib vaid oletada, kui paljud on lahkunud ja emigreerunud, kuid poliitilisel areenil seda olukorda ei analüüsita – rääkimata kultuuri- ja kunstivaldkonnast. Kunstis ei käsitleta ega mõtestata tõsiselt peaaegu üldse seda, mis toimub Leedu ja selle inimestega. Selle taga on nii rahva ja riigi huvid kui ka inimeste purunenud elud ja terved odüsseiad – kas nad naasevad või mitte… Nad lahkuvad oma riigist, kodust ja perekonnast. Väljaränne võib võtta palju vorme. Tänapäeval on see teistsugune, kuid oli aeg, mil inimesed sõitsid välismaale üheotsapiletiga, oskamata keelt ja omamata midagi, olles sageli petta saanud… Just sellist olukorda näeme „Išvarymases”. Mis on väljaränne? Mida see sõna endas kätkeb? Paljutki, sealhulgas üht kõige olulisemat – identiteedi kaotust. Või ehk selle avastamist teises riigis? Lõppude lõpuks on isikliku identiteedi küsimus üks tänapäeva aktuaalsemaid. „Išvarymas” toob esile sellele küsimusele palju võimalikke vastuseid ja lahendusi. Põhimõtteliselt on väljaränne horisontaalne vaimne teekond „õnne poole”, mis sageli muutub vertikaalseks allakäiguks õnnetusse.”