Näitus: Britta Marakatt-Labba

Esimest korda esitletakse näitusel Marakatt-Labba paberile loodud teoseid! Viimase kümne aasta jooksul on Britta Marakatt-Labba teinud peaaegu hämmastava läbimurde. Tema tikitud lood ühendavad allilma, ülailma ja maa, millel me kõnnime, kooskõlas saami mütoloogia maailmapildiga. Nõela ja niidiga õmbleb ta kokku ajaloolise ja sümboolse, muutes selle kõik hingematvaks odüsseiaks. Tema teemad keerlevad looduslähedase saami elu ümber, ent käsitlevad ka kolonialismi, kaotust ja vastupanu – rassismi palet, inimeste ahnust ja loomade kadunud karjamaid. Britta Marakatt-Labba on saanud rahvusvaheliselt tuntuks oma silmapaistvate tikandite poolest. Üks kuulsamaid on 24 meetri pikkune panoraamtikand Historjá (2003–2007), mis kujutab linasele kangale tillukeste pistetega saami elu, ajalugu ja maailmapilti. Seevastu Marakatt-Labba joonistused ja akvarellid on peaaegu tundmatud; seni on ta hoidnud neid teoseid avalikkuse eest varjul. Need tundlikud, vahel spontaansed ja alati kõnekad kujutised, mis on loodud peamiselt ilma kavatsuseta neid avalikkusele näidata, on temaatiliselt tema tikanditega lähedalt seotud. Paberile loodud teosed käsitlevad samu teemasid, kuid väljenduslaad on intiimsem. Jälgime siin tema kunstilise visuaalse keele arengut ja eri esteetiliste ideede kujunemist. Nordiska Akvarellmuseeti näitus keskendub Britta Marakatt-Labba paberile loodud teostele, mida näidatakse siin esimest korda. See avab ühtlasi kunstniku loomingu kohta mitu vaatenurka. Näitusel on umbes 140 teost, peamiselt akvarellid, joonistused ja visandid, millele lisandub valik tikandeid ja graafikat.

Kunstnikust
Britta Marakatt-Labba sündis 1951. aastal Sápmi piirkonnas Idivuomas. Ta kasvas üles põhjapõdrakasvatajate peres ning tema emakeel on põhjasoome-saami keel. Pärast õpinguid Sunderby rahvaülikoolis Luleå lähedal ja Göteborgi disaini- ja käsitööülikoolis (HDK) naasis ta 1970. aastate lõpus kodupiirkonda. 1978. aastal oli ta üks Masi rühma asutajatest ning aitas luua saami kunstnike organisatsiooni. 1980. aastatel osales Britta Marakatt-Labba Alta protestides, mida ta kujutas hiljem tuntud teoses „Varesed“ (1981). Alates 1980. aastatest on Britta Marakatt-Labba kunst kuulunud Põhjamaade avalikesse ja piirkondlikesse kogudesse. Rahvusvahelise läbimurde saavutas ta 2017. aastal, kui tema 24 meetri pikkust tikandit Historjá (2003–2007) näidati Saksamaal Kasselis toimunud documenta 14-l. Sellest ajast alates on tema kunst pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu ning seda on eksponeeritud kogu maailmas. Praegu elab ja töötab ta Övre Sopperos.

NORDISKA AKVARELLMUSEETI LAHTIOLEKUAJAD: teisipäevast pühapäevani kell 11.00–16.00 (esmaspäeviti suletud). Programmiga seotud ürituste ajal võivad lahtiolekuajad muutuda. Värskeim teave on saadaval veebisaidil.

Pilt: Britta Marakatt-Labba, „Litograafia kavand“, tellimus Konstfrämjandetilt (detail), 1990–1992 © Britta Marakatt-Labba / Bildupphovsrätt 2026