Näitus „Mārtiņš Buclers: fotograaf, fotomaterjalide tootja, haridustegelane, kirjastaja“
- Millal
- Reede 10.07.2026 – Laupäev 31.10.2026
- Kus
- Ausekļa iela 6, Sigulda
10. juulist kuni 31. oktoobrini 2026 on Sigulda raudteejaama väljakul avatud Turaida Muuseumireservaadi loodud näitus „Mārtiņš Buclers: fotograaf, fotomaterjalide tootja, haridustegelane, kirjastaja“. Näitus on pühendatud väljapaistva fotograafi, ühiskonnategelase, kirjastaja ja töösturi Mārtiņš Buclersi 160. sünniaastapäevale. Näitus avatakse 10. juulil kell 15.00.
Osa M. Buclersi elust oli seotud Siguldaga: pärast kutsetunnistuse saamist 1897. aastal avas ta seal oma esimese ateljee. See asus Gauja jõe kaldal vana parvlaevakoha lähedal, tollase „Villa Franci“ territooriumil, kus hiljem tegutses laste sanatoorium. M. Buclers pildistas Sigulda, Līgatne ja Turaida ümbrust ning trükkis postkaarte, mis on nüüdseks muutunud haruldaseks.
Mārtiņš Buclers (12. detsember 1866 – 14. aprill 1944) sündis Zemgales, Sauka kihelkonnas asuvas „Juču“ talus põlluharijate peres. Pärast kohaliku kihelkonnakooli lõpetamist läks ta Irlava õpetajate seminari, kus sooritas õpetajaeksamid eksternina. Mõnda aega tegi ta isa talus kõikvõimalikke töid. Nagu ta ise kirjutas: „Käisin metsas küttepuid toomas, suure osa päevast kulus jahvatamisele ning õhtul mängisin trompetit.“ Mārtiņš oli osav muusik, kes osales oma ja naaberkihelkondade koosviibimistel ning mängis trompetit ja viiulit.
Fotograafiaga tutvustas Mārtiņšt nooruses lähedalasuvas Eķengrāves (praeguses Viesītes) tegutsenud fotograaf Brunovskis. 1894. aastal asus ta fotograafiaõpilaseks R. Borhardi ateljeesse. Tollal kestis ameti õppimine kogenud fotograafi käe all vähemalt kolm aastat. Hiljem, 1902. aastal, avas ta Riias fototarvete kaupluse. Aleksandra (Brīvības) tänav 36 asuvast poest kujunes Läti fotohuviliste mitteametlik kohtumispaik ja nõuandekeskus.
Kuni 1915. aastani osales Mārtiņš Buclers aktiivselt fotograafianäitustel Lätis ja välismaal. 1903. aastal alustas ta fotoplaatide tootmist ja nimetas need „Rekordplates“. Algul valmistati plaate käsitsi, hiljem võeti kasutusele masinad. M. Buclersi toodetud plaadid pälvisid mitu auhinda: 1908. aastal Kiievis; 1909. aastal Liepājas; 1910. aastal Jelgavas ja Riias; ning 1911. aastal Kiievis ja Tambovis. 1914. aastal alustas Mārtiņš Buclers ka „Bromrekords“ fotopaberi tootmist.
Mārtiņš Buclers andis olulise panuse fotograafia arengusse Lätis. Ta edendas fotograafide haridust, avaldades lätikeelseid raamatuid ja asutades Läti Fotograafiaühingu (LFB), samuti korraldades ühingu tegevust, sealhulgas näitusi. Ta innustas paljusid kaasaegseid fotograafiaga tegelema ning jäädvustama riigi olulisi sündmusi ja muutusi.
M. Buclers on maetud Sigulda kalmistule, „Fotograafide mäe“ ja tema esimese fotoateljee asukoha lähedale. Sealt levis Läti fotograafia üle kogu Läti ning juurdus sügavalt rahva seas.
Näituseteoste autorid: Maira Dudareva, Ieva Stūre, Erlands Rubīns, Ija Kivlina, Anete Jenča, Egils Jemeļjanovs. Näituse paigaldajad: Jurijs Fjodorovs, Uldis Jēkabsons, Jānis Spila, Gita Dāldere. Projekt valmis koostöös Sigulda omavalitsuse ja Turaida Muuseumireservaadi Toetusühinguga. Foto pärineb Viesīte muuseumi „Sēlija“ kogust.
Info pärineb algallikast. Muudatusi kontrolli korraldajalt.